Liigu peamise sisu juurde

Lauaarvutitele ja sülearvutitele mõeldud Linuxi distributsioonid võrdluses

Linuxi operatsioonisüsteemi valimine võib olla heidutav ning võib-olla pole Anatase sinu jaoks õige valik. Selles jaotises kirjeldame lauaarvutikasutajate seas populaarseimaid distributsioone ja selgitame, miks võiksid neid kaaluda Linuxiga alustaja, arendaja või mänguri vaatenurgast.

Käsikonsooli või teleri jaoks mõeldud SteamOS-i laadse kasutuskogemuse kohta vaata käsikonsoolide ja HTPC-de võrdlust.

Linuxi distributsioonide lühiülevaade​

Muutumatu või muudetav süsteem​

Viimase kahe aasta jooksul on muutumatud distributsioonid populaarseks muutunud. Põhjus on nende lubadus võtta kogu hooldus sinu õlgadelt ja muuta arvuti kodumasina sarnaseks. Selleks eemaldatakse võimalus arvutiga katsetada, parandusi või draivereid paigaldada. Peale selle võib teatud rakenduste paigaldamine olla keerulisem. Oluline on meeles pidada, et neid on uskumatult lihtne luua, kuid uskumatult raske õigesti valmis teha. Ühe saab valmis teha pärastlõunaga. Kuid kogu hooldus ja parandused, mida kasutaja oma arvutis teeks, tuleb nüüd teha selle hooldajal.

Õigesti hooldatud muutumatu OS on suurepärane: paigaldad selle ja unustad. Valesti hooldatud süsteem tundub esmapilgul suurepärane, kuid mõne nädala või kuu pärast läheb katki ja ajab sind marru. Anatase võtab selle väljakutse vastu ning ainult aeg näitab, kas meil see õnnestub.

Ubuntu, Fedora või Arch?​

Need on suured tegijad ning ükskõik millise valid, moodustab see sinu süsteemi aluse. Vali Ubuntu, kui oluline on tarkvara tugi, etteaimatav LTS-i alus ja tootja kinnitatud riistvara. Isiklikul ajal on need asjad vähem tähtsad, nii et tavaliselt võrdled Archi ja Fedora tuletisi: neis on uusimad paketid ja funktsioonid, kuid need nõuavad rohkem hooldust. See on sinu põhiarvuti puhul õiglane kompromiss. Vali Arch, kui soovid suuremat valikut, kuhu kuuluvad ka omanduslikud rakendused, draiverid ja koodekid, ning ligipääsu AUR-ile, et pakettide valikut täiendada. Vali Fedora, kui olulisemad on tugevam turvalisus ja pakettide päritolu kontrollitavus. Selle keskne ehitusteenus ja COPR (AUR-i alternatiiv) ehitavad pakette avalikult ja kasutavad keskset allkirjastamist, mistõttu on tarneahela rünnakud palju vähem tõenäolised. Nvidia draiverid ja videokoodekid tuleb aga ise paigaldada kolmanda osapoole hoidlast, mis ei pruugi nendele standarditele vastata, või kasutada Fedora tuletist.

CachyOS või Omarchy?​

Niisiis loobusid Archi paigaldamisest. See on täiesti arusaadav, aga kaotasid õiguse öelda „Kasutan Archi, muide”. CachyOS sobib hästi, kui soovid Archi tavapärase töölauaga ja tahad arvutist veidi rohkem jõudlust välja pigistada. Omarchy pakub värsket ja uudset kasutuskogemust, mida alles täiendatakse. Seepärast sobib see hästi nädalavahetuse katsetuseks või vana arvuti elluäratamiseks. Mõlemat on lihtne paigaldada. Omarchy on lihtsam, CachyOS paindlikum ning selle paigaldusprogramm võimaldab seadistada kaksikkäivituse. Kumbki ei toeta Secure Booti ega kahe süsteemi käivitamist ühelt kettalt kohe karbist võttes; need tuleb käsitsi seadistada.

Bazzite või Anatase?​

Bazzite on populaarsem, sellel on palju erinevateks kasutusjuhtudeks mõeldud tõmmiseid ja rohkelt eelpaigaldatud rakendusi. Anatase on uuem, mistõttu on selle tehniline võlg palju väiksem, ning see on loodud ühe tõmmisena. Bazzite kasutab Flathubis puuduvate rakenduste paigaldamiseks Distroboxi, Homebrewi ja podmani ning pakub eri kasutusjuhtude jaoks mitut tõmmist (SteamOS-i laadne, arendajatele, Nvidia jaoks). Anatase pakub Spacesi peamise viisina paigaldada rakendusi, mis Flathubi ei sobi. See annab ligipääsu Ubuntule, Archile ja Fedorale, samal ajal kui saad kasutada ka podmani ning paigaldada Homebrewi ja Distroboxi, mida pole eelpaigaldatud. Anatase on saledam: selle paigaldaja on 4,7 GB, Bazzite’i oma aga 8–10 GB.

Linuxi töölauad lühidalt​

Siin on ülevaatetabel kandidaatide kohta.

SüsteemSobib kõige pareminiPeamine piirang
UbuntuTööks, arenduseks ja sertifitseeritud sülearvutiteleLTS-väljalasete vahel on töölaua- ja paketiversioonid vanemad
FedoraAjakohtane töölaud ja Linuxi arendusSagedased suured uuendused ning Nvidia ja koodekite lisaseadistus
ArchLinuxi õppimiseks ja kogu süsteemi juhtimiseksPaigaldad, hooldad ja lahendad probleemid ise
OmarchyEksootiline paanidega töölaud läbimõeldud vaikeseadetegaVõib mõnda aega „kiiresti areneda ja asju katki teha”
CachyOSMängimiseks ja jõudluse maksimumini viimiseksVajab endiselt hooldust ja aeg-ajalt probleemide lahendamist
Linux MintTuttav töölauakasutus ja vanemad arvutidVähem uusi töölaua- ja mängufunktsioone
Pop!_OSCOSMIC-u proovimiseks ja System76 arvutite kasutamiseksCOSMIC-u funktsioonid on alles arendamisel
BazziteMängimiseks mõeldud töölaud, kus draiverid ja tööriistad on kaasasFlatpakist ja tõmmisest väljapoole jäävate rakenduste kasutamine võib nõuda lisatööd
AnataseMängimiseks ja arenduseks vähese hooldusvajadusegaVähem paindlik kui muudetav süsteem
UbuntuTööks, arenduseks ja sertifitseeritud sülearvutitele
Peamine piirang
LTS-väljalasete vahel on töölaua- ja paketiversioonid vanemad
FedoraAjakohtane töölaud ja Linuxi arendus
Peamine piirang
Sagedased suured uuendused ning Nvidia ja koodekite lisaseadistus
ArchLinuxi õppimiseks ja kogu süsteemi juhtimiseks
Peamine piirang
Paigaldad, hooldad ja lahendad probleemid ise
OmarchyEksootiline paanidega töölaud läbimõeldud vaikeseadetega
Peamine piirang
Võib mõnda aega „kiiresti areneda ja asju katki teha”
CachyOSMängimiseks ja jõudluse maksimumini viimiseks
Peamine piirang
Vajab endiselt hooldust ja aeg-ajalt probleemide lahendamist
Linux MintTuttav töölauakasutus ja vanemad arvutid
Peamine piirang
Vähem uusi töölaua- ja mängufunktsioone
Pop!_OSCOSMIC-u proovimiseks ja System76 arvutite kasutamiseks
Peamine piirang
COSMIC-u funktsioonid on alles arendamisel
BazziteMängimiseks mõeldud töölaud, kus draiverid ja tööriistad on kaasas
Peamine piirang
Flatpakist ja tõmmisest väljapoole jäävate rakenduste kasutamine võib nõuda lisatööd
AnataseMängimiseks ja arenduseks vähese hooldusvajadusega
Peamine piirang
Vähem paindlik kui muudetav süsteem

Alused​

Kõik Linuxi distributsioonid põhinevad mõnel teisel distributsioonil. Kolm peamist on Ubuntu, Fedora ja Arch. Kõik kolm sobivad igapäevaseks kasutuseks ning nende eripärad kehtivad ka neil põhinevate distributsioonide kohta, seega käsitleme neid siin esimesena.

Ubuntu​

Ubuntu logo

Ubuntu on Canonicali hooldatav väljalaskepõhine distributsioon. See põhineb Debianil (kogukonna distributsioonil) ja iga kahe aasta järel ilmub LTS-väljalase. Väljalaske tähis on kuupäev: 26.04 tähendab 2026. aasta aprilli ja on 2026. aasta LTS-väljalase. Järgmine tuleb 2028. aastal. Ubuntu külmutab paketiversioonid mõni kuu enne väljalaset ning seejärel jäävad samad versioonid väljalaske eluea jooksul turvauuendustega kasutusse. Iga LTS-i hooldatakse tasuta 5 aastat ja tasu eest 15 aastat (Ubuntu Pro ja Legacy Addon).

Väljalaskegraafik teeb tarkvaraarendajatel lihtsaks Ubuntu sihtplatvormiks valimise ning riistvaratootjatel sülearvutitele toe lisamise. Ubuntu pakub sülearvutite sertifitseerimisprogrammi, kus osaleb palju ettevõtetele mõeldud mudeleid. Seetõttu on ThinkPadidel ja Dell Latitude’idel väga hea Ubuntu tugi, mida toetavad nii Canonical kui ka nende tootjad.

Töölauaversioon põhineb GNOME-il, kuid saadaval on ka KDE-l (Kubuntu), Xfce-l (Xubuntu) ja muudel alustel versioonid. Seega on peamiste töölauakeskkondade seast palju valida.

Ubuntu peamised paketihaldussüsteemid on apt (pakettide jaoks) ja Snap (rakenduste jaoks). Paljudele kasutajatele Snap ei meeldi selle jõudluse ja suletud olemuse tõttu. Ainult Canonical saab Ubuntu jaoks Snapi rakendusi edasi levitada, rakenduste pood on omanduslik ning vaikimisi kasutab seda ainult Ubuntu.

Arendajatele, teadlastele ja töökeskkondadele on see suurepärane valik. Kõik töötab kohe ning IT-osakonnad saavad osta sertifitseeritud sülearvuteid. Näiteks on see ainus OS, mida Steam ametlikult toetab. See tähendab paketina paigaldatud Steami, mitte Snapi kaudu paigaldatud Steami. Toetatud on ka hallatud poliitikad ja Intune.

Tavakasutajatele, entusiastidele ja tööjaamadele on aga ka puudusi. OS-i kasutamise eest maksmine on midagi muud kui selle nautimine. LTS-versioonilt järgmisele uuendamine on võimalik, kuid ebapraktiline ja süsteemi on väga lihtne katki teha. Seega saad pärast Ubuntu paigaldamist sama süsteemi, kuni selle uuesti paigaldad. Võid seda 5 aastat muutmata kujul kasutada, ilma et see aja jooksul paremaks muutuks. GNOME annab aastas välja 2 versiooni, kuid LTS-versioonid neid ei saa.

Eelised​

  • Suurepärane tugi kinnitatud riistvarale
  • Suurepärane tarkvaratugi, eriti arendustarkvara jaoks
  • Väga stabiilne, kui sa ei lisa palju kolmanda osapoole pakette
  • Nvidia ametlikud allkirjastatud draiverid
  • Secure Boot ja AppArmor
  • Turvauuendused

Puudused​

  • Paigaldamisel saadud kasutuskogemus püsib täpselt sama 5 aastat
    • apt-i paketid ja tarkvara võivad tunduda vanad ja aegunud
  • Draiverid vananevad ning mängujõudlus kannatab
  • Järgmise LTS-i ilmudes tuleb tõenäoliselt süsteem uuesti paigaldada
  • Kui su sülearvuti ilmus mõni kuu pärast LTS-i (nt 2026. aastal), võib draiveritega probleeme tekkida
  • Nvidia draivereid on raske uuendada ning need võivad apt-i katki teha

Sobib kõige paremini: tavakasutajatele, arendajatele, töökohtadele, koolidele, omavalitsustele ja serveritele

Ei sobi hästi: neile, kellele on tähtsad jõudlus, uued funktsioonid ja privaatsus

Fedora​

Fedora logo

Fedora on Red Hat Enterprise Linuxi ülesvoolu distributsioon. Sellele annab rahalist tuge Red Hat (suur ettevõte), kes ka vajab Fedorat, mistõttu see ei kao kuhugi. Fedoral on rikkalik paketihoidla ning pärast ühe- kuni kahenädalast katsetamisperioodi lisatakse sinna pakettide uusimad versioonid. Fedoral on kaks väljalaset aastas ning igaüht toetatakse 13 kuud. Iga väljalaske jooksul uuendatakse enamikku pakette; ainult põhiteekide ja suuremate muudatuste uuendused lükatakse järgmisse väljalaskesse.

Fedoral on palju ettevõtetele mõeldud funktsioone, nagu SELinux ja Secure Boot. Selle taristu on väga turvaline, nii et võid olla kindel, et paigaldatavad paketid on ohutud. Peale selle sisaldab Fedora ainult OSI litsentsidega päriselt avatud lähtekoodiga tarkvara ning jätab välja patendipiirangutega komponendid. Seetõttu on Fedora tugi Nvidiale ja koodekitele väga piiratud ning pead need ise lisama kolmanda osapoole hoidlatest. Omanduslike rakenduste jaoks tuleb kasutada ka Flathubi või mõnda muud rakenduste hoidlat. Rakendusi, mida Fedora ei paki, kuid mis vastavad selle litsentsinõuetele, võivad teised arendajad avaldada COPR-is. See sarnaneb Archi AUR-iga, kuid paketid ehitatakse ja allkirjastatakse Fedora poolt.

Fedoral on sülearvutite heakskiiduprogramm, kuid see ei taga midagi. Seega töötavad toetatud sülearvutid, näiteks Frameworki omad, kuid väiksemaid probleeme võib ette tulla. Samuti ei garanteeri keegi, et probleeme ei teki ja süsteem katki ei lähe. SELinux vajab tähelepanu ning selle eest pead hoolitsema sina. Kogenud Linuxi kasutajad saavad Fedorat aastaid sama paigaldusega probleemideta kasutada. Kui süsteemi katki teed, leia viis selle parandamiseks või kasuta mõnd muud distributsiooni.

Fedoral on enamiku töölauakeskkondade jaoks ametlikud versioonid (Editions ja Spins): GNOME (Workstation), KDE, Xfce, Cinnamon, MATE, i3, Sway, Budgie ja COSMIC.

Eelised​

  • Linuxi uusimad võimalused
  • Linuxi kerneli looja Linus Torvaldsi eelistatud distributsioon
  • Kõige turvalisem Linuxi distributsioon
  • Väga rikkalik avatud lähtekoodiga pakettide hoidla
  • Secure Boot
  • Suurepärane Linuxi arenduseks

Puudused​

  • Väga uued paketid, mis lähevad mõnikord katki ja vajavad vanemale versioonile tagasiminekut
  • Suurt uuendust tuleb teha kord või kaks aastas
  • Liiga turvaline: SELinux võib tõrkuda ning paigaldus võib lakata töötamast
  • Draiverite jaoks on kolmanda osapoole pakettide paigaldamine peaaegu vältimatu ja võib süsteemi katki teha
  • Kolmanda osapoole tarkvara tugi on vähene, sest kuuekuuline väljalasketsükkel on arenduseks liiga lühike
    • Seetõttu võib teatud tööriistakomplektidega (nt ROS, AI) tarkvaraarendus olla keeruline

Sobib kõige paremini: Linuxi entusiastidele ja Linuxi arendajatele

Ei sobi hästi: tavakasutajatele, Nvidia mänguritele ja harva kasutatavatele arvutitele

Arch​

Arch Linux logo

Arch on kogukonna distributsioon (ettevõtete tugi on vähene), mille ametlikus hoidlas on rikkalik valik avatud lähtekoodiga ja omanduslikke pakette. Lisaks on Archil Arch User Repository (AUR), kuhu igaüks saab üles laadida retsepte selliste pakettide ehitamiseks, mida ei saa või pole mõistlik Archi lisada.

Arch on tuntud oma palja paigaldaja poolest ning süsteemi paigaldamiseks tuleb sisestada käske või kasutada archinstalli skripti, mis on terminalipõhine rakendus (TUI). See on andnud Archile elitaarse maine: „Kasutan Archi, muide”.

Arch on kõige uuenduslikum suurem distributsioon, edestades Fedorat uuenduste poolest nädala või rohkemaga. Pealegi, erinevalt Fedorast, kus keskendutakse ideaalidele ja Red Hatile mõeldud tipptasemel arendusele, kasutavad Archi oma arvutites miljonid inimesed, mistõttu leitakse ja lahendatakse probleemid kiiresti.

Arch on kasutajale suunatum kui Fedora, pakub Nvidia draiverite tuge, muid draivereid ja omanduslikke pakette, näiteks Vivaldi brauserit. Paljud kolmanda osapoole rakendused on saadaval AUR-is: mõnikord avaldab need rakenduse arendaja, mõnikord kogukonna liige.

Alates 2016. aastast on see kombinatsioon muutnud Archi väga populaarseks ning toonud kaasa palju tuletisi, mis võimaldavad tavakasutajatel Archi eeliseid kasutada ja samal ajal selle konarlikumaid külgi vältida.

AI hakkab aga näitama Archi turvalisuse piire. AUR on muutunud pidevaks rünnete ja pahavara allikaks ning iga Archi kaastööline ehitab ja allkirjastab oma paketid ise (Fedora ja Ubuntu kasutavad ehitusteenuseid). Tarneahela rünnakute sagenedes tuleb küsida: kas see on enam piisavalt turvaline?

Eelised​

  • Uusimad draiverid ja parim jõudlus
  • Väga rikkalik omanduslike ja avatud lähtekoodiga rakenduste paketihoidla
  • Koos AUR-iga kõige rikkalikum paketihoidla kõigist distributsioonidest
  • Kuigi ametlikku tuge pole, töötavad enamik arenduse tööriistakomplekte pisut vaeva nähes
    • Arendus ja mängimine toimivad Archis suurepäraselt
  • Uusim ja parim, juba esimesel päeval
  • Suurepärane viki, mis on kõigi distributsioonide peamine teatmeteos

Puudused​

  • Paigaldamine on keeruline. Aga selles ongi asja mõte, „muide”
  • Võid süsteemi katki teha ja siis on see sinu süü. RTFM ja loe uudiskirja
  • Secure Booti pole, kui sa just ise võtmeid ei loo (lõbus projekt)
    1. aastal võib öelda, et pakettide turvalisus on puudulik
      1. aastal rahastas Valve Archi ehitusteenuse loomiseks, kuid seda pole seni valmis saadud

Sobib kõige paremini: entusiastidele, kes tahavad õppida, kuidas Linux töötab (ja võivad olla mängurid või arendajad)

Ei sobi hästi: tavakasutajatele, neile, kes ei oska terminali kasutada, ning harva kasutatavatele arvutitele (vajavad pidevat tähelepanu)

Suuremad tegijad​

Omarchy (DHH loodud)​

Omarchy logo

Omarchy on vastuoluline Linuxi distributsioon, mille asutas Ruby on Railsi looja David Heinemeier Hansson. See sai alguse Archi dotfile’ide (seadistusfailide) kogumikuna ning paigaldajast, mis seadistas eelnevalt Hyprlandi töölauakeskkonna, mille lõi teine vastuoluline arendaja Vaxry. Jätame siin poliitika kõrvale ja vaatame distributsiooni tehnilisest vaatenurgast.

  1. aastal on Omarchy päris Linuxi distributsioon. Sellel on oma peeglid, väljalaskegraafik ja väljalasete ehitustaristu. DHH asutas Omarchy jaoks fondi Omacom, mis sai jõukatelt toetajatelt 23 miljoni dollari suuruse sihtkapitali (suur osa sellest 23 miljonist on AI tokenid, mitte raha). Omacom plaanib kogu sihtkapitali kulutada järgmise 3 aasta jooksul, et arendada Omarchy iseseisvaks operatsioonisüsteemiks. Juba on palgatud mitu täiskohaga arendajat. Peamised näited on kerneli arendaja, Vaxry Hyprlandi jaoks ja Quickshelli arendaja.

Omarchy kasutab paanidega aknahaldurit, mille uusimas, 4.5 Quattro versioonis saab aknaid ka lohistada. See aitab algajatel OS-iga hõlpsamini harjuda. Augustis ilmunud Quattro versioon loobus mitmest GNOME-i paketist ja Hyprlandi utiliidist, et luua oma töölauakeskkond, kasutades komposiitorina Hyprlandi ja OS-i utiliitide alusena Quickshelli. Projekt on täielikult AI abil arendatud, julgustab AI panust ning liigub väga kiiresti. Projekt väidab ka, et see on agentide loodud ja agentidele mõeldud: agendid on operatsioonisüsteemi integreeritud ning neid saab kasutada probleemide diagnoosimiseks ja süsteemi kohandamiseks. Tegelikult tundub see agentide integratsioon aga puudulik ja algeline. Lõppude lõpuks on see link ChatGPT rakendusele, mõned Markdown-failid ja kolmanda osapoole tööriistakomplekt, mille saad kõik ise paigaldada.

Eelised​

  • Väga omanäoline OS-i välimus ja tunnetus (omakase)
  • Tugi mitmele platvormile: x86, Arm, Nvidia ja Qualcommi sülearvutid ning Macid
    • Stabiilsus võib platvormiti erineda
  • Huvitav kasutuskogemus
  • Suurepärane tugi Inteli Macidele ja ARM Macide tugi paraneb

Puudused​

  • Paanidega aknahaldus ei sobi hästi mitme kuvari ega keerukate aknapaigutuste jaoks
  • Viivitusega peeglite tõttu ei saa AUR-i kasutada
    • Omarchy pakub aga rikkalikku ümberpakendatud AUR-i pakettide hoidlat
  • Projekti põhifunktsioonid on alles arendamisel
    • Versioon 4.5 lisab Jaapani klaviatuuri toe
  • AI integratsioon tundub turundusega võrreldes puudulik
  • Sisaldab linke rakendustele, mida võib pidada üleliigseks
    • 1Password, HEY, ChatGPT, ...
  • Veebiaruteludes keskendutakse osaliselt Archile ja Hyprlandile üleminekule
    • See viitab pikaajalisele ebastabiilsusele või sellele, et inimesed „kasvavad sellest välja”

Sobib kõige paremini: Linuxiga alustavatele entusiastidele, teiseks sülearvutiks, vanadele Macidele ja nädalavahetuse projektiks

Ei sobi hästi: mitmele kuvarile, tavakasutajatele ega sinu ainsaks tööarvutiks (veel)

CachyOS​

CachyOS

CachyOS on jõudlusele keskenduv Archi tuletis. See on kõige tuntum rikkaliku kernelivaliku, kasutuslihtsuse, kohandatud Protoni versiooni ja tipptasemel optimeerimiste poolest.

CachyOS on loodud Archi peale ehitatud hoidlat kasutades. CachyOS-i kasutajad laadivad suurema osa pakettidest otse Archist; lisaks tarnitakse CachyOS-i kaudu kiht muudatusi, näiteks kernel. Projekt pakub kernelihaldurit, graafilist paketihaldurit ja graafilist paigaldajat, millega saab paigaldada enamiku Archis saadaolevaid töölauakeskkondi. Lisaks pakendab projekt mitu AUR-i paketti, et kasutajatel oleks neid lihtsam paigaldada.

Archist rääkiv jaotis kehtib täielikult ka CachyOS-i kohta. Erinevused on selles, et CachyOS-i on lihtsam paigaldada ja mõnevõrra lihtsam hooldada ning kogukonna tuge saab Discordist või Redditist. CachyOS-i paketikiht võib Archiga sünkroonist välja minna ning valel ajal uuendades ei pruugi süsteem enam käivituda. Selliseid juhtumeid on hiljuti dokumenteeritud.

Eelised​

  • See on Arch
  • Erinevalt Omarchyst töötab AUR (peeglite viivitust pole)
  • Seda on lihtsam paigaldada ja kasutada kui Archi
  • Teatud võrdlustestides on see kiirem (1–5%)
  • Pakub valmispakettidena levinud rakendusi, mida Archis pole
  • Pakub rohkem kogukonna tuge

Puudused​

  • See on Arch
  • Jõudluse optimeerimised muudavad selle veidi vähem stabiilseks kui Archi
  • Pakettide sünkroonist väljumine Archi peeglitega võib süsteemi katki teha
    • Selle parandamisega tegeletakse

Sobib kõige paremini: mänguritele ja entusiastidele, kes soovivad iga protsendi jõudlust kätte saada või uusimaid optimeerimisi proovida

Ei sobi hästi: neile, kes tahavad, et arvuti töötaks ilma hooldamata

Linux Mint​

Linux Mint logo

Linux Mint on OS, millega me kõik üles kasvasime ja mida armastame. See on Ubuntu, millest on eemaldatud kõik Ubuntu kommertsfunktsioonid, näiteks Snap ja analüütika. Projekt on konservatiivne, kasutab Cinnamoni töölauakeskkonda ja pakub Windowsi kasutajatele tuttavat, hõlpsasti kasutatavat kogemust. See sobib suurepäraselt Chromebooki-laadseks kasutuseks ja vana arvuti taaselustamiseks.

Kahjuks ei toeta see vana baasi ja Cinnamoni tõttu uusi mängufunktsioone, näiteks HDR-i, VRR-i, kuvaripõhist skaleerimist, püstpaigutusega paneele (nagu käsikonsoolidel) ja paljusid muid funktsioone. Cinnamon on komposiitor, mis alles lisab Waylandi tuge ning kasutab vaikimisi endiselt X11-t.

Eelised​

  • Suurepärane viis vanadele sülearvutitele teine elu anda
  • Sobib hästi igaks kasutusjuhuks, mis vastab Chromebooki omale, st internetis sirvimiseks mõeldud arvutile

Puudused​

  • Ei sobi tänapäevastele seadmetele
  • Vananenud draiverid ja 10 aastat muutumatuna püsinud aegunud välimus
  • Mängujõudlus jätab soovida

Sobib kõige paremini: su onule, vanaemale ja vanematele või sulle, kui arvuti pole su elus tähtsal kohal

Ei sobi hästi: tänapäevastele arvutitele, entusiastidele, arendajatele ega tõsistele mänguritele

Pop!_OS​

Pop!_OS logo

Pop!_OS on Ubuntu tuletis, mida hooldab System76, USA sülearvuti- ja lauaarvutitootja, kes keskendub tööjaamadele. Pop!_OS kogus populaarsust umbes 8 aastat tagasi, olles hõlpsasti kasutatav Windowsi alternatiiv teadustööks ja mängimiseks.

Varem lisas Pop!_OS GNOME-ile paanidega aknahalduse funktsioone, pakkudes erilist kasutuskogemust, mis meeldis paljudele System76 klientidele, ning Nvidia tuge. Nende muudatuste GNOME-iga sünkroonis hoidmine oli aga keeruline ning uutel Ubuntu versioonidel põhinevate väljalasete ilmumine viibis. Seetõttu pühendas System76 inseneride meeskonna uue töölauakeskkonna COSMIC arendamisele, mis on olnud töös juba mitu aastat.

COSMIC ei paku veel KDE ja GNOME-i funktsioonivalikut ning sellel esineb mitmesuguseid stabiilsusprobleeme ja kokkujooksmisi. Pealegi põhjustas selle arendustsükkel olukorra, kus Pop!_OS 24.04 (põhineb 2024. aasta aprillis ilmunud Ubuntul 24.04) ilmus alles 2025. aasta detsembris, mil kasutajad hakkasid juba 2026. aasta Ubuntut ootama. Kuna 2026. aasta lõpu lähenedes pole sellel versiooni 26.04, on Pop!_OS-i tõsise distributsioonina raske soovitada.

Eelised​

  • Uue COSMIC-u töölauakeskkonna looja, kes pakub sellele ametlikku tuge
  • Lihtne kasutada, tänapäevase (valikulise) paanidega paigutusega

Puudused​

  • Paanidega paigutus ajab algajad kasutajad segadusse
  • Ubuntuga võrreldes vananenud teegid
  • COSMIC-u stabiilsusprobleemid

Sobib kõige paremini: COSMIC-u proovimiseks ja System76 arvutite kasutamiseks

Bazzite (töölauaarvutitele)​

Bazzite logo

See projekt põhineb Silverblue’l (GNOME) ja Kinoite’il (KDE), Fedora pakutavatel muutumatutel versioonidel. Need on muutumatud ja kasutavad uuendamiseks ostree’d. Muutumatu süsteem tähendab, et kuigi mõningaid pakette saab lisada, on see väga tülikas ning uuenduste stabiilsuse säilitamine keeruline. Nende muutumatute versioonide aluseks olevad tehnoloogiad on mitme Red Hati toote aluseks ja väga stabiilsed. Fedora pöörab neile versioonidele endile aga vähe tähelepanu ning nende muutumatu olemuse tõttu on tavapäraseks kasutuseks vajalike koodekite ja draiverite lisamine väga keeruline. Peamine rakenduste paigaldusviis on neis Flatpak.

Universal Blue sai alguse projektina, mille eesmärk oli see probleem lahendada ja lisada draiverid, mida Fedora ise ei lisanud. Eesmärk on luua Linuxi arvuti, mida on sama lihtne kasutada kui Chromebooki, kuid mis on tänapäevane. Universal Blue sees loodi mängimisele keskenduv projekt Bazzite. Bazzite lisab Nvidia draiverid, Steami, Homebrewi rakendushalduri ja mitmesuguseid mängimise lisasid. Bazzite sai tuntuks, pakkudes käsikonsoolidele SteamOS-i laadset kasutuskogemust. Selleks loodi eraldi tõmmis, mis sisaldab SteamOS-i komponente, et pakkuda Fedoras sarnast kasutuskogemust. Seadmetoega tehtud suure töö tulemusena sai projekt tuntuks kui esimene, mis neis seadmetes töötas.

  1. aastal näib projekt aga paigalseisvat. Bazzite’i tõmbenumber on muutumatu ülesehitus, mis takistab algajatel süsteemi katki tegemast. Sellest on aga kasu ainult siis, kui OS pakub stabiilset kasutuskogemust, ja 2026. aastal viitab suur osa tagasisidest veebis, et see nii pole. Kui midagi läheb valesti, on muutumatut OS-i palju raskem parandada kui näiteks CachyOS-i. Ka ühe konkreetse rakenduse tööle saamine võib olla keeruline, mistõttu on eriti tähtis, et OS oleks hooldatud ja testitud ning kõik töötaks nii, nagu peab. Alternatiivina on Anatase’il Bazzite’iga ühine päritolu, nii et enamik Bazzite’is töötavaid asju töötab ka seal. Anatase kasutab automaatteste ja konservatiivsemaid draiveriuuendusi, et minimeerida näiteks musta ekraani põhjustavaid vigu.

Eelised​

  • Muutumatu tõmmis teeb kasutajal süsteemi kogemata rikkumise keeruliseks
  • Automaatsed uuendused
  • GNOME-i ja KDE valikud, sh gamemode’i jaoks
  • Kaasas kõik, mida mängimiseks vaja
    • Nvidia, rooliratta draiverid, Windowsi Secure Boot, Steam
    • Juhised mitmesuguste mängimise lisade paigaldamiseks
    • Eraldi tõmmis vanadele Nvidia GPU-dele (GTX 1000 ja vanemad)
  • Eraldi DX-tõmmis võimaldab arenduseks kasutada VS Code’i ja Dockerit

Puudused​

  • Kaasas palju tarkvara, mida sa ei pruugi soovida
    • Steam, Homebrewi käivitaja (koos analüütikaga) ning valik Flatpake
  • Kas vajalik rakendus pole kaasas?
    • Kui see on Flatpak, siis töötab
    • Kui mitte, pead selle konteinerisse paigutama (lisatöö) ja probleemid võivad siiski tekkida
  • Liiga palju tõmmisevariante (20+)
    • Iga uuenduse järel on lihtne midagi katki teha
    • Raske otsustada, milline variant sinu seadmele mõeldud on
  • Arendajatele mõeldud tõmmis on eraldi ja väga suur; lisaks on seal ainult VS Code ja Docker
    • Enamiku arendajate jaoks on seda raske kasutada, sest töö käib peaaegu täielikult konteinerites
    • Teised IDE-d pole toetatud

Sobib kõige paremini: mänguritele ja neile, kes tahavad, et arvuti „lihtsalt töötaks”

Ei sobi hästi: arendajatele (v.a DevOps ja VS Code’i kasutajad), nokitsejatele, kes tahavad välja pigistada iga protsendi jõudlust, ning neile, kes saavad Anatase’i kasutada

Teised distributsioonid​

Kui suured tegijad on üle vaadatud, räägime ka kõigist teistest: nišidistributsioonidest, millest veebis juttu tehakse, ja nende taustast.

Nobara​

Nobara

Fedoral põhinev mängimiseks mõeldud distributsioon. Nobara kasutab Manjaroga sarnast lähenemist: paketid sünkroonitakse käsitsi oma peegliga umbes kord kuus. Kohandatud pakettide ja kerneli jaoks kasutab Nobara COPR-i, Fedora paketihoidlat kasutajate tarbeks. Nobara kasutab Apparmori ning pakub utiliite, mis muudavad selle Fedorast lihtsamaks kasutada. Nobara pole nagu Bazzite muutumatu, seega sarnaneb see rohkem CachyOS-iga. CachyOS-il on aga rohkem kaastöölisi ja suurem kogukond ning see põhineb Archil, mille rakenduste ökosüsteem on suurem.

Sobib kõige paremini: mänguritele, kes tahavad Fedorat proovida ilma SELinuxiga jändamata

PikaOS​

PikaOS

Debian Sidi, Debiani ebastabiilse ja jooksva versiooni põhine mängudistributsioon. See on Debianile umbes sama, mis CachyOS Archile ja Nobara Fedorale. Võrreldes Ubuntu ja Archiga on Debiani rakenduste ökosüsteem väiksem, seega hakkad tõenäoliselt kasutama Flatpaki rakendusi. Debian Sidil on ka palju vähem kasutajaid kui Fedoral ja Archil, mistõttu võib sul rohkem probleeme tekkida.

Sobib kõige paremini: mänguritele, kes tahavad Debianit proovida

SteamOS​

SteamOS

Lauaarvutis ei paku SteamOS lukustuskuva ning töölauale pääsemiseks nõuab see esmakordset Steami sisselogimist. Peale selle kustutab selle lihtne uuendaja uuenduste käigus kõik tõmmisesse tehtud kohandused. See ei sobi ainult lauaarvutis kasutamiseks ning seda tuleks kasutada vaid siis, kui mängurežiim on seadme peamine kasutusviis. Sellisel juhul sobib see hästi lihtsamate ülesannete jaoks.

Sobib kõige paremini: mänguritele, kes kasutavad peamiselt mängurežiimi

Zorin OS​

Zorin OS logo

Ubuntu, mis on kujundatud Windowsi või macOS-i sarnaseks. Ubuntu serveritest levitatav väike paketiallikas (PPA) lisab Ubuntule väikese draiverihalduri, mõned teistsugused vaikeseaded ja GNOME-i kujundused, mis teevad selle algajatele tuttavamaks. Kui soovid midagi, mis näeb välja nagu Windows või MacOS, töötab nagu Ubuntu ja sisaldab mitut eelpaigaldatud kontoritarkvara rakendust, siis kasuta seda. Vastasel juhul on peamised alternatiivid Ubuntu ja Linux Mint.

Sobib kõige paremini: Linuxiga alustavatele tavakasutajatele, kes soovivad tuttavat kasutuskogemust, ning näiteks koolidele, kellele võib kommertstugi kasulik olla

Garuda / EndeavourOS​

Garuda Linux
EndeavourOS logo

Need projektid pakuvad paigaldajaid, taustu, ikoone ja utiliite, mille abil luua sõbralikuma kasutuskogemusega Archi-põhine süsteem. Need sarnanevad CachyOS-iga, kuid ilma jõudlusele keskendumata; CachyOS on need suuresti kõrvale tõrjunud. Enamik kasutajaid eelistab hõlpsasti paigaldatava Archina CachyOS-i.

Manjaro​

Manjaro logo

Esimene Archi tuletis, mis sai laiemalt tuntuks. See kasutab Archi hoidlate peeglit, mida sünkroonitakse umbes kord kuus, ning tavalist draiverihaldurit, paigaldajat (Calamares) ja utiliite, mis muudavad selle kasutajatele lihtsaks. Viivitusega peeglite sünkroonimine võimaldab Archiga võrreldes rohkem testida. Kahjuks lõhub see ka AUR-i toe. 2026. aastal on Arch ise piisavalt stabiilne ning võib osutuda stabiilsemaks, sest Archi regressioonid parandatakse kiiresti, kuid Manjaros jäävad need külmutatud peegli tõttu alles.

  1. aasta märtsis tõusis Manjaro kogukond ettevõtte Manjaro GmbH & Co. KG tegevjuhi vastu. Kogukond nõudis, et projekt muudetaks Saksamaa e.V.-ks, ning uuendused seiskusid mitmeks kuuks. Ootame endiselt arengut, et näha, milline saab Manjaro tulevik. Praegused kasutajad võivad selle kasutamist jätkata, kuid uued kasutajad võiksid esmalt oodata ja vaadata, kuidas projekt areneb, ning kaaluda näiteks CachyOS-i.

Debian​

Debian logo

Tehniliselt on see Ubuntu tegelik ülesvoolu distributsioon, kuid ilma ettevõtete toe ja seadmete kontrollimiseta. Seda kasutavad vanad tegijad ja inimesed, kes kinnitavad, et see on RHEList parem. Debiani kasutab ka Steami käituskeskkond, millel Proton põhineb. Kui Debian oleks sinu jaoks, ei loeks sa seda praegu.

Anatase​

Anatase logo

Ja lõpuks Anatase. Anatase asutas üks Bazzite’i esimesi pikaajalisi hooldajaid, kes vastutas selle kerneli, gamescope’i, põhilise väljalasete ehitustöö, uuendustaristu ja käsikonsoolide toe eest. Anatase eesmärk on lihtne: täita päriselt „Chromebooki” lubadus luua süsteem, mille seadistad korra ja siis unustad, kuid mis sisaldab entusiastidele sobivaid uusi pakette.

OS-i keskmes on stabiilsus uuemate pakettidega, mida võimaldab ainult muutumatu süsteem, ning vabadus paigaldada ükskõik milliseid pakette süsteemi katki tegemata, et saaksid tarkvara arendada ja töölauda oma soovi järgi kasutada. Gamemode tuli kaasa, sest vajalik taristu oli juba olemas.

Bazzite’i kahe arendusaasta jooksul koguti tuhandeid kasutajaküsitlusi, teavet uuendustõrgete, vigade ja tähelepanuta jäänud probleemide kohta. Mitu kuud kestnud planeerimise tulemusena loodi Anatase: üks tõmmis, mis on ehitatud ainult Fedora pakettidest ja Anatase ehitatud pakettidest, mida ehitatakse tõendatud ehituskeskkondades avalikult (GitHubis), kusjuures kõik Fedora turvafunktsioonid on lubatud. Tõmmiseid ehitatakse ja testitakse jooksvas arendusharus enne stabiilsesse harusse lisamist. Enne kasutajateni jõudmist peavad need läbima automaattestid ja kasutajatestid.

Anatase sisaldab Spacesi, liivakastiraamistikku, mis võimaldab samaaegselt käitada Ubuntu, Fedora, Archi ja Kali eksemplare peaaegu ilma lisakuluta (vajavad vaid 50 MB muutmälu), paigaldada neisse nende ametlike juhiste järgi ükskõik milliseid pakette ning käivitada mis tahes arenduskeskkonda või graafilist rakendust. Spacesi keskkonnad on päris OS-i paigaldused, mis kasutavad samu tööriistu, mida distributsioonid ise pakettide hoidlatest paigaldamiseks kasutavad. Seejärel võimaldab Flatpakide jaoks loodud taristul põhinev õhuke konteinerikiht selle OS-i töölauarakendustel Anatasega läbipaistvalt suhelda, nii et sa ei märka erinevust. Spaces sisaldab nüüd ka (valikulist) AI-agentidele mõeldud Computer Use MCP-d, mis võimaldab Spacesi paigaldatud agendil arvutis rakendusi käivitada ja siluda.

Gamemode’i seanss on valikuline ja alati kaasas. Samas on see sama täisfunktsionaalne kui SteamOS. Nii ka Nvidia tugi ja võidusõidu roolide draiverid. Iga Anatasega sülearvuti saab ühendada teleri või Nvidia eGPU-ga ning muuta selle hetkega nupuvajutusega mängukonsooliks. Kui oled teleri oma uhke Nvidia eGPU ja sülearvuti küljest lahti ühendanud ning mängimise lõpetanud, saad kohe edasi töötada masinõppega, kasutades uusimaid AI raamistikke, käitada DaVinci Resolve’i, arendada kerneli draivereid, töölauarakendusi ja virtuaalmasinaid või teha mida iganes soovid.

Või võid seadme kappi panna ja kasutada seda OpenClaw’ või AI-arvutina, saades uusimad draiverid automaatsete iganädalaste uuendustega.

Eelised​

  • Muutumatu ülesehitus tagab stabiilsuse
  • Põhineb Fedoral ja kõik turvafunktsioonid on lubatud:
    • Secure Boot, IOMMU, TPMv2 ja SELinux, kõik sinu eest hallatud
    • Valikuline ketta krüptimine TPM-i ja FIDO2 avamisega
  • Ühise päritolu tõttu sobivad sellega paljud Bazzite’i lahendused ja juhendid
  • Allkirjastatud draiverid kõigile olulistele kerneli moodulitele: Nvidia, võidusõidu roolid ja muud
  • Paigalda ükskõik milliseid:
    • Rakendusi (Flatpak, deb, rpm)
    • Arendustööriistu (VS Code, Docker, QEMU, Node.js, Rust, ...)
    • AI raamistikke (ComfyUI, vLLM, llama.cpp, Codex, Claude, Pi, ...)
  • Kui teed Space’i katki, saad selle 5 minutiga uuesti luua; OS-i uuesti paigaldamine võtaks palju kauem
  • Gamemode on alati kaasas: võimas AI-tööjaam on ühtlasi Steam Machine
    • Ja Nvidia töötab suurepäraselt
  • Baastõmmis ja mall võimaldavad katsetada mis tahes töölauakeskkonnaga
    • COSMIC, GNOME, Niri, Cinnamon, Xfce
    • Vaheta neid üksteise järel (rebase). See töötab hästi
  • Automaatsed iganädalased uuendused ja nende uuenduste automaattestimine
  • Üks tõmmis sobib igale masinale ning paigaldus on lihtne
    • Grug vajutab allalaadimisnuppu, vajutab nelja nuppu ja saab õigesti seadistatud arvuti uusima draiveriga
    • Grug tõstab SSD ROG Allyst Nvidia sülearvutisse, sülearvuti töötab
    • Grug kardab Secure Booti ja lülitab selle välja. Kui Grug selle uuesti sisse lülitab, vajutab ta paar korda Enterit ja Secure Boot töötab

Puudused​

  • Selle kohta on vähem kogukonna juhendeid
    • Bazzite’i juhendid sobivad aga tavaliselt samuti
  • Secure Boot nõuab MOK-i registreerimist (Fedora ja Ubuntu ei nõua)
  • Nädalavahetuse projektina suvaliste paketikoosluste proovimine pole võimalik
    • Näiteks UKI-d, Secure Booti registreerimine platvormivõtmetega ja kohandatud krüptimisskeemid
    • Archi paigaldus sobib selleks alati paremini
    • Mall võimaldab paljusid selliseid katsetusi

Sobib kõige paremini: mänguritele, arendajatele ja entusiastidele, kes soovivad uusimat, kuid ei taha oma arvuteid hallata ega siluda

Ei sobi hästi: neile, kellele piisab Linux Mintist või kes tahavad oma OS-iga põhjalikult katsetada

Anatase proovimiseks järgi paigaldusjuhendit, sealhulgas kaksikkäivituse ja Secure Booti seadistamise juhiseid. Kui arvutit kasutatakse peamiselt Steami mänguseansi jaoks, vaata käsikonsoolide ja HTPC-de võrdlust.