Kuidas valida distributsiooni
Spaces toetab nelja distributsiooni: Fedora Linux (fedora),
Arch Linux (arch), Ubuntu LTS (ubuntu) ja Kali Linux (kali). Igal
neist on oma eelised ning selles jaotises vaatleme neid ükshaaval.
Fedora
Fedora Linux on Red Hat Enterprise Linuxi (RHEL) ülesvoolu ehk kõige uuem versioon. RHEL on Linuxi distributsioon, mida kasutavad peamiselt suured ettevõtted, näiteks valitsusasutused, sõjaväed ja suurettevõtted, oma taristu käitamiseks. Selle põhjuseks on arvukad turbe- ja riistvarasertifikaadid ning pikaajalise toe tagatised. RHELi arendab IBMi omanduses olev Red Hat. Kui te ei tööta mõne sellise ettevõtte IT-osakonnas, ei puutu te RHELi süsteemidega tõenäoliselt kunagi vahetult kokku. Nende laialdase kasutuse ja hinna tõttu on Red Hati väärtus aga kümme korda suurem kui Ubuntut loova Canonicali oma.
Fedora on kogukonnaprojekt, mida toetab rahaliselt Red Hat. Suurema osa Fedora arendusest teevad Red Hati insenerid. Kuna Fedora on RHELi aluseks, pakub see ettevõtetele mõeldud turbefunktsioone, nagu SELinux (kohustuslik juurdepääsukontroll) ja Secure Boot, ning sellel on keskne järgu- ja pakettide allkirjastamise teenus. Lisaks kehtivad Red Hati kasumlikkuse ja Fedora kasutamise tõttu teistes ettevõtetes kõigi Fedora pakettide puhul ranged intellektuaalomandi (IP) ja patentidega seotud nõuded. Ühestki Fedora hoidlast ei leia Nvidia draivereid, Steami ega riistvaralist dekodeerimist.
Fedora kasutab pehmet jooksva väljalaske mudelit. Iga kuue kuu järel ilmub uus Fedora versioon ning iga versiooni toetatakse 13 kuud. See tähendab, et igal ajahetkel toetatakse nii praegust kui ka eelmist Fedora versiooni. Mõiste pehme tähendab, et ühe Fedora versiooni piires välditakse suuremaid paketiuuendusi ja teekide rakendusbinaarliides (ABI) püsib stabiilsena, kuid väiksemad paketiuuendused on lubatud.
Praktikas tähendab see, et näiteks Fedora 44 jaoks loodud paketid ja arenduskeskkonnad (näiteks Pythoni virtuaalkeskkonnad) töötavad kogu Fedora 44 toeaja jooksul. Suured paketirühmad, nagu KDE ja Gnome, saavad väiksemad uuendused kohe pärast nende avaldamist, suuremad uuendused (näiteks 6.x või 5.x) lisatakse aga järgmisse Fedora versiooni. Kuna KDE ja Gnome'i väljalasketsüklid ühtivad Fedora omaga, jõuavad suured versiooniuuendused tavaliselt kohale 1–2-kuulise viivitusega. Tuuma, Linuxi püsivara ja GPU draiveri (Mesa) versioone tagasi ei hoita ning Fedora kasutab nende komponentide uusimaid versioone, tavaliselt kahe nädala pikkuse viivitusega.
Kokkuvõttes pakub Fedora suurepärast ja turvalist, ajakohast arenduskeskkonda, kus tavapäraste uuenduste käigus ootamatuid probleeme ei teki. Riistvara tugi ja patenteeritud rakenduste tugi on aga kehv, kui süsteemi kolmandate osapoolte hoidlate abil ei täiendata. Need hoidlad muudavad süsteemi ebastabiilseks ja õõnestavad selle turvagarantiisid.
Märkus. Secure Booti ja SELinuxi Spaces ei toeta. Anatase põhineb Fedoral, seega rakendab see need funktsioonid Spacesi peal. See tähendab ka, et saate Spacesis Fedorat kasutada ilma SELinuxi pärast muretsemata.
Ubuntu
Ubuntu on kindla väljalaskegraafikuga distributsioon ja Canonicali lipulaev. Seda antakse välja kahes variandis: LTS- ja vaheväljalasetena. Iga kuue kuu järel, tavaliselt aprillis (.04) ja oktoobris (.10), ilmub uus Ubuntu versioon. Iga kahe aasta järel aprillis muutub see versioon Ubuntu LTS-väljalaskeks; ülejäänud väljalasked on vaheväljalasked. Lõppkasutajad vaheväljalaskeid tavaliselt ei kasuta. Uusimad LTS-versioonid on 22.04, 24.04 ja 26.04.
Erinevalt Fedorast on Ubuntu täielikult kindla väljalaskegraafikuga. Kui paketid enne LTS-väljalaset külmutatakse, ei saa need enam muid uuendusi peale turvaparanduste. See kehtib kõigi pakettide kohta, välja arvatud juhul, kui neile rakendatakse Ubuntu dokumentatsioonis kirjeldatud erandmenetlust. Iga LTS-väljalaset toetatakse tasuta viis aastat alates avaldamisest; Canonical pakub tasulist tuge veel viieks või kümneks aastaks. Erandina annab Ubuntu väljalasketsükli keskel välja uue tuuma, mida nimetatakse riistvara toe tuumaks (HWE). Seda saab kasutada uuemate sülearvutite paremaks toetamiseks. Kasutaja peab selle aga ise käsitsi valima, mis halvendab kasutuskogemust.
Kuna Ubuntu pikaajaline väljalasketsükkel kestab kaks aastat ja tugi viis aastat, eelistavad seda enamik Linuxi tarkvara pakkuvaid tootjaid. Nende paigaldusskriptid töötavad Ubuntus tõenäolisemalt õigesti kui Fedoras, sest Fedora puhul tuleb neid iga kuue kuu järel uuendada. Seetõttu pakub Ubuntu parimat tarkvaralist ühilduvust. Kompromissina hakkab LTS-väljalase kaua pärast ilmumist (näiteks Ubuntu 26.04 puhul 2027. aasta keskpaigas) tunduma aegununa ning sellega on raske arendada. Lisaks kuhjuvad viimase kahe aasta jooksul tekkinud ühildumatused ja kolmandate osapoolte paketid, mistõttu LTS-versioonilt järgmisele üleminek (näiteks 24.04-lt 26.04-le) võib paigalduse katki teha, kui kogenud Linuxi spetsialist ei tee läbi kolmetunnist rituaali. See pole probleem, sest Spacesis saate Ubuntu keskkonna lihtsalt uuesti luua, selle asemel et seda lootusetult uuendada.
Arch
Arch on detsentraliseeritud kogukonna jooksva väljalaskega distributsioon. Seda haldavad vabatahtlikud üle kogu maailma. Hoiustes olevad paketid saavad pärast lühikest testimisperioodi uusimad versioonid. Arch on esimene, kus ilmuvad uued tuuma- ja GPU draiverite versioonid, Pythoni ning teekide versioonid. Selle rikkalikus hoidlas on nii avatud lähtekoodiga kui ka patenteeritud rakendusi (näiteks Vivaldi, Nvidia draiverid ja riistvaraline dekodeerimine).
Lisaks haldab Arch Arch User Repositoryt (AUR), kus iga kasutaja saab pakkuda PKGBUILDe (Archi pakendamisvorming), mis kirjeldavad enamiku kolmanda osapoole tarkvara kompileerimist ja paigaldamist. AURi kasutatakse AUR-i abiprogrammi kaudu, näiteks yay, mille Spaces saab teie jaoks eelpaigaldada. Rikkalikud ja ajakohased paketihoidlad koos AURiga on teinud Archist tarbijate seas valitseva distributsiooni.
Traditsiooniliselt pole Arch pakkunud lihtsat paigaldajat, mistõttu on see jäetud tuletatud distributsioonide ülesandeks. Sellest on tulnud ka väljend „I use Arch BTW“ („Ma kasutan Archi, muide“), sest Archi korrektseks paigaldamiseks on vaja kas põhjalikke teadmisi Linuxi sisemusest või mitut päeva katsetamist. Eriti kehtib see siis, kui vaja on täiustatud turbefunktsioone, nagu LUKS (ketta krüptimine) ja Secure Boot. Lisaks ei taga Arch üldse ABI stabiilsust. Seetõttu öeldakse, et käsku sudo pacman -Sy <package> ei tohiks kunagi kasutada ja selle asemel tuleks alati käivitada sudo pacman -Syu, sest osalised uuendused võivad paigalduse katki teha. Kuigi kogenud kasutajad (näiteks selle dokumentatsiooni autor) käivitavad kogu aeg käsku sudo pacman -Sy <package>, rohutirts.
Archi laialdane edu toob aga esile ka selle vundamendi mõrad. AURi hoidlast on saanud õngitsus- ja pahavararünnakute sihtmärk ning soovitused on hakanud kalduma selle vältimise poole. Lisaks puudub keskne allkirjastamisteenus: iga kaastööline kasutab pakettide kompileerimiseks ja üleslaadimiseks oma GPG-võtmeid ja isiklikku arvutit. Seetõttu ei sobi Arch ettevõttekeskkondadesse ning üha vähem ka isiklikuks kasutamiseks. Kuna AUR oli üks peamisi Archi kasutamise põhjuseid ja kuni 2023. aastani polnud pahavara seal kuuldudki, vähendavad need kahetsusväärsed sündmused Archi väärtust lõppkasutajate jaoks.
Kali
Kali Linux on Debian Testingul põhinev läbitungimistestimise kogukonna distributsioon. Sellega saab paigaldada häkkimis- ja pöördprojekteerimise tööriistu, mille abil saab teisi süsteeme kompromiteerida (või kui oled 12-aastane, naabri ruuterisse häkkida). Igapäevaseks kasutamiseks on sellel kehv kolmandate osapoolte rakenduste tugi ning muid väiksemaid kasutajakogemuse vigu. See on mõeldud Spacesi tutvustamiseks ja pöördprojekteerimise tööriistade kasutamiseks, kuid seda ei tohiks kasutada Spacesi pakutava kolme peamise distributsiooni asemel.
Ülevaade
Nüüd, kui oleme selgitanud, kuidas iga distributsioon on üles ehitatud ja milleks see mõeldud on, saame luua soovitusmaatriksi, mis näitab, milline neist sobib eri rakenduste jaoks kõige paremini. Kali Linux jääb välja, sest selle kasutusotstarve on iseenesestmõistetav.
Arenduseks tasub Linuxi arendajana kasutada Fedorat ning teadlasena, tehisintellekti ja masinõppe, robootika või patenteeritud teekidega töötades Ubuntut. Arch sobib samuti arenduseks, kuid sellel on mõtet ainult siis, kui põhiosüsteem on Arch, sest töölauas uusima tarkvara ja draiverite saamiseks tuleb loobuda ühilduvusest ning arvestada ABI purunemisega. Kuna Anatase haldab draivereid ja töölauakeskkonda ning võimaldab kasutada Ubuntut ja Fedorat, on Archi valimine ebavõrdne kompromiss.
Rakenduste puhul on Ubuntu deb-paketid tavaliselt paremini toetatud kui üldised rpm-paketid, mis juhtuvad Fedoras töötama. Uusimate GUI-ga avatud lähtekoodiga pakettide jaoks sobivad hästi ka Archi peamised hoidlad ja AUR (ettevaatlikult). Flatpaki rakendusi on tavaliselt lihtsam seadistada ja hallata, seega tuleks võimaluse korral hankida rakendused sealt ning kasutada Spacesi alles siis, kui muud võimalust pole. Spaces on mõeldud peamiselt arenduskeskkonnaks.
Distributsioonide võrdlusmaatriks
| Omadus | Arch | Ubuntu LTS | Fedora |
|---|---|---|---|
| Pakettide värskus | Suurepärane. Väiksemate uuenduste viivitus on 1 nädal, suuremate puhul alla 3 nädala | 6 kuud kuni 2 aastat maas | Väiksemate uuenduste viivitus on 2 nädalat, suuremate puhul umbes 2 kuud (järgmise väljalaskeni) |
| Uus väljalase | - | Iga 2 aasta järel | Iga 6 kuu järel |
| ABI | Stabiilset ABI-d pole. Uuendused võivad nõuda AURi ja kohalike pakettide uuesti kompileerimist | Stabiilne ühe LTS-väljalaske piires | Üldiselt stabiilne ühe väljalaske piires |
| Patenteeritud paketid | Laialdaselt saadaval ametlikes hoidlates ja AURis | Suurepärane, enamik tarkvarast on ametlikult toetatud | Vajab kolmandate osapoolte hoidlaid, ebastabiilne |
| Stabiilsus | Korralik* | Suurepärane* | Korralik* |
| Turvalisus | Ametlikes hoidlates korralik | Suurepärane | Suurepärane |
| Arendus | Korralik | Suurepärane (eelistus: patenteeritud / kolmandate osapoolte sõltuvused) | Suurepärane (eelistus: värsked teegiversioonid) |
| Spacesi peamine kasutusjuht | Ametlikult toetamata / kogukonna tarkvara AURis | Kolmandate osapoolte tarkvara, arendus stabiilsete teekidega (nt VPN-id, ROS, tehisintellekt ja masinõpe, docker) | Arendus ajakohaste teekidega |
* Fedora ja Arch lähevad katki ligikaudu sama sageli. Nädalane lisaviivitus väiksemate uuenduste puhul ja kuudepikkune viivitus suuremate uuenduste puhul muudavad Fedora veidi stabiilsemaks. AUR, PPA-d ja COPR destabiliseerivad kõiki kolme distributsiooni ühtmoodi.